A kuis pühiq tulliva

Näet, ku mi perrega pühhi puul’pühä vanaimä mano naksi joudma, sis tull’ jo paloroodkidõ man kõva kala ja kotleti hõng nõnna – no ku mi viil lähebäle joudsõmi, sis piiragu ni saia hõng viil mano…
Saptja Semmen oll’ rannah kala peräh ja Matsuri poodih jo ar käünü, sugulasõ poolõst hüvvä kraami kätte saanu ni Semmo Nasta val’mist pliidi veereh hüvvä söögipoolist.  Tarõ oll’ lämmi ku sann – aho kütetü, õt piirakit kütsä – õks Mõlapääväst.  Tiiäi, kas õks jakkus – vajaolõsi rohkõbakõsõ tetä – min’ tiiä, kiä viil matussidõ päält johtus…  Näet – Martso-sõsar tullegi sõir kangli all – Saabolda-tädi  – sõiratädi…
Tull’ tõisi umatsit kah. Võih sai kirmasõl kulätõdus ja hõimuga kuuh oltus. Õks hummoguni istuti üleväh – ja juttu jagusi – midä tiiäs Semmen’, tuud tiidse tõõsõ, midä tiiäs tõõsõ’ tuud tiidse Semmen.
Vanaimä oll’ asunigukõsõ Martso-tädile sahvri riiuli pääle valmist pandnu – no õt kostist üteh anda –  illos väigokõnõ pudelakõnõ oll’.  Mi  panni naabri Mariga tuu puuhhu ja lätsimi kah pühhi pidämä. Kodo tulli käpäkilla ja käkse hinnäst õkvalt sängü ala – kagos oll’ no halvakõnõ olla’. Vanaimä sai jaolõ ja küüsse õkvalt, õt mis sa siih tiit… Ma ütli, õt kargust ja kasatskit opi…

Vot sääntse pühikõsõ olli sjoovoori vanaimä man – vaest tõõnõkõrd saa jalki tõistmuudu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>