Monthly Archives: February 2014

Ilma lihalda ruug

No mõistai ma ütelda, kas johtu sjoo õkvalt sjoo aastaga vai minevä aastaga, a nii oll’…
Ütskõrd johtu meele sisse astma pargikõnõ nuuri liinanäiosid. Muudku nõudsõ, õt määne ruug teil õks om. No ma seledi väiga lõõhkõhe, õt suurõ lihaga hapnõkapsta ruug. Nimä vasta, õt kas ilma lihalda ruuga olõi? Ma, vanainemine mõtli, õt kuis tuud ilma lihalda kapstaruuga õigõ keedetäs – vai kiitä õks saa, a määne täl maik tulõ. Ni ar nä lätsiki – suulliim ka kõlba-as – tuu oll’ hapnõ koorõga. Lät’s aas’tak müüdä, ni ma johtu umma Obinitsa kaubamajja. Krošovit oll’ vajja virka tetä õnnõ, a hapnõ kapsta olli’ otsanist läbi saanu ja poodi-man ka õs olõ näid. No mul tull’ hiitra plaan, õt vanast müüdi tuud Tervüse salatit poodih – tuu kõlbas mano panda külh. Astsõ ma sis õkvalt sinnä konservipoolka poolõ ja jäi keskpaika, poolka ette saisma. Võiakõno, mis ma sääl näi – õkvalt suukõnõ vajju vallalõ ni kõva helüga naksi ma naardma – sääl nä kõik ria pääl olliva – Hapukapsa supp ilma lihata, seljanka ilma lihata ja nii edesi. Vot tulõs ma tuu pääle, õt purgisuppi ummilõ külälisilõ kalli raha iist pakku…

Rüärull.

Ilda aigu oll’ nii, õt väiga pal’lo piirakit tel’ti. Naksi ma naane sis mõtlõma, õt midäs tetä ni kohe minnä. Setokõisi kuulsa pärmikohetusõ piiraguq olõi tõõsõl pääväl inämp nii hüä’ süvvä – lämmi piirak õks lämmi piirak.
A hummogu vajja jo varra minnä, ao pääle astma naada.
Mõtli ja mõtli ni vällä mär’ksõ –
Eestiaol Setomaal torti küdseti?
Küdseti.
Kohopiimä vai päälüst vaihõlõ panti?
Panti.
Mar’amoosi pääle panti?
Panti.
Kokko rulliti?
Õs rullita – a ma rulli.
Vot saigi rüärull kohopiim vaihõl ja kruusapiiragu päälüst mano pant – õkvalt tõõsõl pääväl hüä haugada.

Külä oppas!

Vast nii puul’tõist aastäkka tagasi naksi leibä küdsämä. Siih om üts halgahtus, õt kuis tuu nii sai…

Tulli üles ku hummogulla
Varra inne jal valgõda
Mõsi suu ni soie pää
Känge ala ku aujala
Kaie sinnä sis köögi poolõ
Visksi silmi ma värehillõ
Hummõn uuta om hõimukõsta
Kavvõlisi õks kostilisi
Vajja näile om leibä küdsä
Üväpätsi vajja ahjo panda
Istsõ naane sis ma mõttõlõma
Mõttõlõma ni võttõlõma
Ilda-ks haari ma leibä vajja
Viimädsel õks jo tunnikõsõl
Perämädsel jo pääväkesel
Miilde tulli sis naabrinaane
Paha tarka küll külänaane

Ärä kündü tält küsümähe
Ärä nõssi ma nõudõmahe
Küdsä mullõ sa leeväkene
Hüäst üväst kül pätsikene
Küll õks ma massa sino vaiva
Sino tüü jääi tennämäldä
Tõie naane mullõ pätsikõsõ
Ullil naasel tõie paari pätsi
Küündü minolt tä küsümähe
Ärä nässi jal nõudõmahe
Jauha omma kõik kallist lännü
Üväkese õks pall’o massma
Massa rohkõp sa poolõ võrra
Anna mullõ sa katõ võrra
Naksi naane ma mõttõlõma
Mõttõlõma jal võttõlõma
Osta leibä ma sjool kõrral
Hauka üvvä viil üle leti
Võtai sinolt ma vahtsõl kõrral
Tahai leibä ma tõõsõl kõrral
Nakka esi ma küdsämähe
Leeväpätsi ma kergütämä

Olli ulli ma naasekene
Olli laiska ma tütärlatsi
Mõistas küüssü ma vanaimält
Näes küüssü ma meheimält
Kuis leibä kül küdsetässe
Kost õks leevä saa pujakõista
Otsõ vällä sis targa paprõ
Säie silmi ma puutõrihe
Saie säältä ma tarkusi
Kaie säältä ma kavaluisi
Naksi ot’sma ma jahukõista
Naksi kaema ma üväkõista
Saie jauha ma naabriküläst
Maa targalt kül talopujalt
Virga jauha tõi viil vinnemaalta
Loovka jauha sai Lätimaalta
Rehejauha kanni Karjalasta
Panni puja ma kasumahe
Juurõtusõ panni juuskõmahe
Kaie tarku viil raamatida
Pal’lo paprit ma vällä otsõ
Muudsa üvva om mano panda
Leevämaiku õks makõst muuta

Ära miilde sis mul halgahtugi
Ärä naasel mul päähhä karas
Ooh hüvvä kül Evarita
Mi tarka õks talopoiga
Mullõ miissi tä kül kõnõligi
Ütevoori tä ärä ütel
Vanaimä mul külänaane
Kasagu õks tuu Emmikene
Ku tä vanast õks leibä küdsi
sisse visas tä kurõmarju
hulka säie tä liivapuumarju
naksi naane ma sis mõttõlõma
mõttõlõma ni võttõlõma
proomi tetä ma sedä muudu
mano märki viil tõistmuudu
miilde tull’ uma mul esäkene
kallis millde tull’ tätäkene
ku õks latsõst ma haigõ olli
köhäkõista ma kannahtõlli
palaviku ma kuumõhtõli
ärä joosi tä sis apteeka
lätsi targa tä rohopuuti
mullõ tõie säält kadajamarju
mano võtsõ aniisitsilku
tuul rohol oll’ hüä maiku
latsõlõ oll’ õks meeleline
latsi ruttu ma sis tervest saie
paaril pääväl ma ärä praav’u
sängüst virka ma püstu kargsi
esäle teie kumarusõ

No om rohi mul leevä seeh
Targa’ haina’ omma kohetusõh
Mesimakõ om miikene
Hää hapnõ omma kurõmar’a
Sinnä mano aniisisiimne
Pealekauba omma liivamar’a
Kukkipal’lo viil kadajamar’a
Sööge, sööge no tervehenä
Maitskõ maitskõ ja maigutõlgõ
No om hää mul leeväkene
Mesimakus om üväkene
Esi olõ tarka no tiidmähe
Paha tarka olõ külänaane
Esi kasta ma uma leevä
Esi küdsä ma üväkese