Monthly Archives: December 2012

Ütele poolõ…

Kuismuudu ma ütelepoolõ 6 kilo sõira keedi.
Võti kolmõlidsõ paa ja panni põh’a kül’mä vett täüs, vali umalehmä piimä pääle, nii õt tsuut üle poolõ paa olõsi ja panni kuuma plaadi pääle. Kääni praadiaho vallalõ. Võti puul killo piparkoogi kohetust ja rullõ võiupaprõ pääl nii poolõ sentimeetri paksusõst. Panni umalehmä kohopiimä kiimäminekil piimä sisse, nii õt pada täüs sai. Kääni pliidi kinni. Lätsi otsõ külmäst kapist võiu, poodikohopiimä ja munaq arq. Kääni paah kohopiimäl tõõsõ poolõ. Nõsti paa kõrvalõ ja suladi eelätsest sõirateost alalõ jäänü kolmandiku paki võidu väikoh kausih. Nõsti piimä tagasi, nõsti piparkoogikohetusõ üteh võiupaprõga küdsämisõ plaadi pääle ja määre päält võiuga kokko. Panni kats supiluidsa täüt umamehiläste mett sinnäsamma kaussi, koh võidu suladi. Nõsti piimä kõrvalõ, kääni pliidi vallalõ. Suladi mii pehmebäst. Kääni pliidi kinni, nõsti sõirapaa plaadi pääle. Määre mii piparkoogi kohetusõ pääle. Nõsti kohetusõ üteh plaadiga praadiahjo. Otsõ sõgla ja poti, vali kohopiimä sõgla pääle. Panni paa likko. Võti vahtsõ paa, panni vett põhja ja piimä pääle ni kiimä. Võti puul pakki juubeli tordipulbrit ja segäsi tsilga viiga kohetusõst valahudi õlli mano. Võti 5 väikokõist Saptja-aia ubinat ja puhasti ni jupõndi ar. Võti ahoplaadi vällä ni vali juubelitordi kohetusõ piparkoogikohetusõlõ pääle, nõsti praadiahjo tagasi. Vali umalehmä kohopiimä patta piimä mano. Kääni pliidi kinni. Võti tuusama juubelitordikohetusõ kausi ja panni sinna sisse 3 poodikohopiimä, 3 munna ni valahudi tsukrit. Segäsi ar. Valahudi mano udmurdi palsamat Legenda. Segäsi ar. Valahudi mano juubelitordi pulbrit, segäsi ar. Kääni kohopiimäl tõõsõ poolõ. Võti praadiahost panni vällä, panni ubinaq pääle ja puistsi juubelitordi pulbriga üle. Otsõ pooligut kuionuisi kurõmarju pakki takah. Löüdse üles, vali kats väikot peotäüt poodikohopiimä sisse, segäsi ar. Mõsi paa ar. Otsõ pooligu palohvkasahvti purgi külmäst kapist ar. Nõsti kohopiimäpaa kõrvalõ. Võti küdsämisplaadi ahost, panni palohvkasahvti pääle, nõsti tagasi. Panni puhta paa põhja paki võidu sulama. Vali sõgla päält kohopiimä tõistõ anomahe, vali vahtsõ kohopiimä sõgla pääle. Panni paa likko. Otsõ küümneq vällä. Tõi sõiravormiq sahvrist üles. Võti panni praadiahost, vali poodikohopiimä pääle, kääni praadiaho kuumusõ väikobast. Panni võiu paaga kuuma plaadi pääle ja vali kohopiimä pääle. Kuumudi. Pessi munaq sisse. Kuumudi ni segäsi. Vali küümneq sisse, segäsi, panni suula. Pessi, pessi, pessi – hüäle- ja kuralõ poolõ. Nõsti lavva pääle. Mõsi paa ar, panni vahtsõ piimä viiga patta kiimä. Naksi sõiru vormõ pite jaotamma kaalu perrä – 50, 75 ja 150 grammilitsi, üts kolmõsaalinõ kah. Vaihtõpääl panni kohopiimä piimä sisse. Ku sõirapada tühi, panni tuu likko. Hõiksi imä alla, õt tä sõiraq ar külmä veesi – lavvapääl ruumipuudus. Kääni kohopiimäl tõõsõ poolõ. Võti kolq munna ja kolq supiluidsa täüt tsukrit – pessi massinaga vatulõ. Panni kolq supiluidsa täüt jauha mano, segäsi läbi. Võti ahost piiragu, vali munajahu segu sinnä pääle ja ahjo tagasi. Mõsi paa ar. Panni võiu sulama. Otsõ mooniseemneq vällä. Vali sõgla päält kohopiimä võiu pääle. Kuumudi kohopiimä võiu seeh. Segäsi ümbre. Pessi munaq sisse. Segäsi ümbre. Valahudi mooniseemneq sisse, segäsi. Panni soola sisse, naksi pessmä – hüäle- ni kuralõ poolõ. Valmist sai. Nõsti piiragu ahost vällä. Kääni praadiaho kinni. Naksi sõiru vormõ pandma ja kaalma. Jal õks 50, 75 ja 150 grammidsõ, 250-linõ sai kah. Mõsi paa ar. Hõiksi imä piirakut süümä. Panni 4 150-list sõira külmkappi selle, õt vormipuudus tull’. Panni jal piimä puhta paaga kiimä. Seen’ sõi piirakut ja mõsi pata. Vali kohopiimä piimä sisse, otsõ jalki küümneq vällä. Kääni kohopiimäl tõõsõ poolõ. Otsõ väikoba paa, panni sinnä ka piimä kiimä. Vali kohopiimä sõgla pääle. Mõsi kats pata ar. Ütega panni võiu sulama. Vali perä kohopiimä patta. Naksi tõõsõ paa seeh sõira kokko pessmä. Kääni vaihtõpääl tõõsõl kohopiimäl tõist külge. Jaodi jal kaalu ni vormõ pite sõira lakja. Panni paa likko. Vali väikost paast kohopiimä sõgla pääle. Mõsi pata. Panni võiu sulama. Pessi üte sõira viil kokko – küümnilda, mooniseemnilda – niisamata hää puhta maiguga sõirakõsõ. Jaodi vormõ pite. Sai viil 4 150-list. Pääle tuu tulli sõirakiitmisõ juttu kirotama. Imä mõsk senimaani anomit ja küüki… A ütelepoolõ sai üle 6 kilo sõira valmist – kõõst kuus tunni lätski.

Udmurdi jutussõq

Udmurtias 14-22.11.2012 095Udmurtias 14-22.11.2012 076Mi olli Raya Pay man üüd. Raya Pay kullõl sõnna ja õs tuu suurt süüki lavva pääle. Õnnõ puljongit ja siini ja kurki ja leibä ja viinamarju ja kotletti ja kanna ja tšaid ja saia ja maasigõ sahvti ja… Nii mi istsõmi poolõ hummoguni ja jutatimi. Elost.
Asõmaq tetti sängü ja diivani pääle… Olli jo pia magama jäänü, ku Raya Pay minno tassakõistõ herät ja küüsse, kas tä võis köögi tulõ palama jätta – õga minno ei sekä. Ma olõs Raya Pay man üüd olnu viil – mõtli, õt nii om kombõst ja õga tä tuli minno õs sekä ka väiga.
Hummok, Setomaa aig kl.6. Raya Pay sääd hummogusüüki lavva pääle. Kõik üü oll’ kikas paah keenü – ruvva jaost. Kõik üü oll’ ka telefon helisenü ja tuli magajit segähänü. Pia tulliq kats naabrinaist kaema üts ütelt, tõõnõ tõõsõlt puult – üts tuuperäst, õt mille tuli üü läbi palli, tõõnõ tuu peräst, õt mille kikas hummogu kirg’mäldä jätse.
Raya Pay peläs, õt seto essüse üüse maja pääle ar – selle jätse tulõ üüsest palama. Esi tä kah pal’lo õs makaq…

Lõuna-Eesti turismikonverents

5. detsembril toimus traditsiooniline Lõuna-Eesti Turismikonverents „Lõuna-Eesti – väliskülastajate eelistatuimaks reisisihiks Eestis aastaks 2020”. Sakala Keskuses toimunud konverentsil said sõna Monica Hankov ja Heli Põld EASist, Kristiina Liimand Tartumaa Arendusseltsist, Natalia Trofimova Loodus BioSpast ning ettevõtja ja eksportöör Jakob Saks. Räägiti Eesti turismi arengust, turismiekspordist, kohaturundusest ning paljust muust

Lisaks tunnustati Lõuna-Eesti parimaid turismiettevõtjaid 2012. aasta konkursi “EHE Lõuna-Eesti” kategooriates: parim turismiobjekt ja parim turismisündmus. Parima turismisündmuse nominendid olid SEB Tartu Neliküritus; Põhjamaade noorte MV Mammastes; Haanja Maraton 40; Kalevipoja suveteatri etendus „ Viru Tango“; Võrtsjärve IV kala- ja käsitöölaat ning võitja- Rally Estonia 2012. Parima turismiobjekti nominendid olid Taagepera loss; Postitee tunnus-figuur „Rändaja“; Kubija hotell-loodusspaa; Vudila Mängumaa; Valma Puhkelaager/Seikluspark; Obinitsa Seto Seltsimajas Taarka Tarõ Köögikõnõ ning võitja – Jääaja Keskus! Palju õnne kõikidele nominentidele ning suur tänu konverentsil osalejatele. Samuti tänab SA Lõuna-Eesti Turism Viljandi Maavalitsust, Viljandi Linnavalitsust, Viljandimaa Arenduskeskust, Viljandimaa Turismiinfokeskust ja Sakala Keskust.

Küläh om hää…

Buranovah

14.-22.novembrini olliq Seto Kultuuri Fondi ja Taarka Tarõ OÜ iistvõtmisõl seto- ja võro turismi-inemisõ hõimlaisi man hul’kmah, pidotamah ja tüüd tegemäh.

Tuust om jo piä 9 aastäkka, ku setokõsõ ja udmurdi sõprust pidävä. Küll olõ mi sääl, kül nimä siih. Õga tä niisamata pidotaminõ olõi olnu – õks ütstõõsõ käest opminõ ni tõõnõtõõsõ päält kaeminõ. Ku ma 2004.aastägal sinnä johtu, sis oll’ tä niisamata suurõ pargiga kaeminõ ja nuhtaminõ. A midägi süämelähkot ni tõistsugumast sääl oll’… Samal aastägal trehvsiq ka udmurdiq miipoolõ – eski katõl vooril – suvõl noorõb rahvas ni hõimupäivi aigu vanõb. Baabuškaq lauliq tsibihärbläisiga vastakutti – üts võtsõ kar’a laulu iist, tõõnõ laulsõ kar’alaulu vasta, üts laulsõ leikotamist, tõõnõ laulsõ hobõsõlaulu vasta – peräh naksi laula ümbre pandma ni sai tiidä, õt ütte ni samma laulõti…

Mõnõ aastäga peräst johtu ma Ristimäe Raivoga udmurdi külli pite käuma – no jo väikoba pargiga. Edimädseh taloh olliq baabuška laulu, pillimehe, perepetškadõ ni kumõškaga vastah. Pallõldi sisse – hüvvä kätt pikk laud pinkega, kurra kätt suur ahi, ussõ vastah pühäsenulk. Naase küdsiq ahoh pliine… Naisi vedosnik Nadežda kõnõli uhkusõga, õt näe – meil om no ka uma seltsimaja, õnnõ meil ommaq sannaq kah, a teil vast viil olõi ehtet…

Sjool vooril oll’ üleväh maaturismi teema. Udmurtõ pallõmisõl lätsimi kõnõlõma, õt mis elläi tuu maaturismus om, kuismuudu timmä Seto- ja Võromaal kasvatõdas ja kuis mi sjoo asjaga alosti. Inne, ku midä oppama naada, om vajja tuu asi uma silmäga üle kaia. Nii mi sis käve kats-kol’ päivä külli ni talla pite, kultuurimajju, muuseummõ, tsässonidõ ni käsitüükeskuisi pite. Viimäne päiv oll’ sis oppamisõ päiv – kokko oll’ tulnu pia 70 inemist.

Midä meil oppi oll’?

Arva, õt kuismuudu hõimlaisi vasta võtta ja hoita. Talost tallo lavva laaditõt ja sann kütet. Tuu man jovvat ni lauldaq, tandsu lüvväq ku asjalikku juttu aiaq.

Kuismuudu naabri naabriga höste läbi saa, ni külätelefon ja naabrivalvõh höste tüütäs. Kuismuudu külä ütehkuuh eläs ja ütstõist avitas.

Prodimah olli’ Ristimäe Raivo, Hõrna Rieka, Leima Aarne, Kauri Külli, Utsali Margit, Pruti Väle, Palujõe Meeli ni Soosaarõ Tiit.

Pikebält lubasi sjoost käügist kirotaq Setomaa lehele Leima Aarne.

Setomaa sünnüpäiv

Ülembtsootska jaga riigisõirakõist.

Ülembtsootska jaga riigisõirakõist.

Setomaa sünnüpääväl, 09.oktoobril oll’ Obinitsa Seto Seltsimajah kõiksugumast tsehkendamist – päivä peeti seminaari ja õdakspoolõ oll’ kirmas – Mokornulga koori tsõõriku kaejatsõ. Muidoki sai õgaütele riigisõira raasakõnõ maitsa. Timahavanõ riigisõir kaalsõ üle 11 kilo. Näüs, kas vahtsõ aastäga sõirameistri tege perrä vai jääs alla :)