Monthly Archives: October 2012

Pliinile

Pliinisüümist Petsere poolõ pääl ma ei mälehtä. Vai kost ma saigi mälehtä – kiä tuu suurõ suvõ aigu ahjo kütse :) A pliiniravva olliq vanaimäl kohki olõmah külh. Pliine opas minno süümä Hõrna Aare, kohetust tehemä ja küdsämä Hõrna Anne ja Linnupuu Anne. Pliinikohetus tetäs Mokornulgah nisujauhast – pärmiga pant õnnõ sääntse paksõba pannkoogitaigna minemä ni lasõt täl tunni paar-kolq kävvu. Las lätt tsuut hapnõma. Pliine tegemisõ jaost piat olõma viil pliiniraud, pliinikäpp ja poolõ pääle küttünü ahi. Kuuma pliiniravva määrit soolaliha rasvadsõ veerekesega kokko nitsipsat kohetusõ pääle. Küdsetäs õnnõ ütelt puult. Ku pliin val’ms, hiidät tä taldrigu pääle ja määrit päält võiuga kokko, sis panõt järgmädse küdsämä – nii saa pliini virnakõnõ. Pliine süvväs nii makõga ku sooladsõga. A Hõrna Aare süü nii – pand pliini taldrigu pääle ja võiu keskpaika – tõõsõ pliini sinnä pääle – sis kaksas veerekese ja hämmäs võiu sisse ni süü ar. Niisamata võit katõ pliini vaihõlõ kas sauliha hämmätüst vai sahvti vai ka päälüst panda. Kinkõlõ kui meelüs.

Ku ma edimäst vuuri Buranovo maamakõisi man kos’tmah käve, sis tull’ sääne kodonõ tunnõh pääle – tei tarõ ussõ vallalõ, hüvväkätt oll’ söögilaud laaditõt, a kurra kätt oll’ suur ahi – aho iih askõldiq rõivih naaseq pangitäüs oll’ kohetust tettü – pliine küdsiq, noh :)