Ilma lihalda ruug

No mõistai ma ütelda, kas johtu sjoo õkvalt sjoo aastaga vai minevä aastaga, a nii oll’…
Ütskõrd johtu meele sisse astma pargikõnõ nuuri liinanäiosid. Muudku nõudsõ, õt määne ruug teil õks om. No ma seledi väiga lõõhkõhe, õt suurõ lihaga hapnõkapsta ruug. Nimä vasta, õt kas ilma lihalda ruuga olõi? Ma, vanainemine mõtli, õt kuis tuud ilma lihalda kapstaruuga õigõ keedetäs – vai kiitä õks saa, a määne täl maik tulõ. Ni ar nä lätsiki – suulliim ka kõlba-as – tuu oll’ hapnõ koorõga. Lät’s aas’tak müüdä, ni ma johtu umma Obinitsa kaubamajja. Krošovit oll’ vajja virka tetä õnnõ, a hapnõ kapsta olli’ otsanist läbi saanu ja poodi-man ka õs olõ näid. No mul tull’ hiitra plaan, õt vanast müüdi tuud Tervüse salatit poodih – tuu kõlbas mano panda külh. Astsõ ma sis õkvalt sinnä konservipoolka poolõ ja jäi keskpaika, poolka ette saisma. Võiakõno, mis ma sääl näi – õkvalt suukõnõ vajju vallalõ ni kõva helüga naksi ma naardma – sääl nä kõik ria pääl olliva – Hapukapsa supp ilma lihata, seljanka ilma lihata ja nii edesi. Vot tulõs ma tuu pääle, õt purgisuppi ummilõ külälisilõ kalli raha iist pakku…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>