Category Archives: Söögiq

Ilma lihalda ruug

No mõistai ma ütelda, kas johtu sjoo õkvalt sjoo aastaga vai minevä aastaga, a nii oll’…
Ütskõrd johtu meele sisse astma pargikõnõ nuuri liinanäiosid. Muudku nõudsõ, õt määne ruug teil õks om. No ma seledi väiga lõõhkõhe, õt suurõ lihaga hapnõkapsta ruug. Nimä vasta, õt kas ilma lihalda ruuga olõi? Ma, vanainemine mõtli, õt kuis tuud ilma lihalda kapstaruuga õigõ keedetäs – vai kiitä õks saa, a määne täl maik tulõ. Ni ar nä lätsiki – suulliim ka kõlba-as – tuu oll’ hapnõ koorõga. Lät’s aas’tak müüdä, ni ma johtu umma Obinitsa kaubamajja. Krošovit oll’ vajja virka tetä õnnõ, a hapnõ kapsta olli’ otsanist läbi saanu ja poodi-man ka õs olõ näid. No mul tull’ hiitra plaan, õt vanast müüdi tuud Tervüse salatit poodih – tuu kõlbas mano panda külh. Astsõ ma sis õkvalt sinnä konservipoolka poolõ ja jäi keskpaika, poolka ette saisma. Võiakõno, mis ma sääl näi – õkvalt suukõnõ vajju vallalõ ni kõva helüga naksi ma naardma – sääl nä kõik ria pääl olliva – Hapukapsa supp ilma lihata, seljanka ilma lihata ja nii edesi. Vot tulõs ma tuu pääle, õt purgisuppi ummilõ külälisilõ kalli raha iist pakku…

Rüärull.

Ilda aigu oll’ nii, õt väiga pal’lo piirakit tel’ti. Naksi ma naane sis mõtlõma, õt midäs tetä ni kohe minnä. Setokõisi kuulsa pärmikohetusõ piiraguq olõi tõõsõl pääväl inämp nii hüä’ süvvä – lämmi piirak õks lämmi piirak.
A hummogu vajja jo varra minnä, ao pääle astma naada.
Mõtli ja mõtli ni vällä mär’ksõ –
Eestiaol Setomaal torti küdseti?
Küdseti.
Kohopiimä vai päälüst vaihõlõ panti?
Panti.
Mar’amoosi pääle panti?
Panti.
Kokko rulliti?
Õs rullita – a ma rulli.
Vot saigi rüärull kohopiim vaihõl ja kruusapiiragu päälüst mano pant – õkvalt tõõsõl pääväl hüä haugada.

Külä oppas!

Vast nii puul’tõist aastäkka tagasi naksi leibä küdsämä. Siih om üts halgahtus, õt kuis tuu nii sai…

Tulli üles ku hummogulla
Varra inne jal valgõda
Mõsi suu ni soie pää
Känge ala ku aujala
Kaie sinnä sis köögi poolõ
Visksi silmi ma värehillõ
Hummõn uuta om hõimukõsta
Kavvõlisi õks kostilisi
Vajja näile om leibä küdsä
Üväpätsi vajja ahjo panda
Istsõ naane sis ma mõttõlõma
Mõttõlõma ni võttõlõma
Ilda-ks haari ma leibä vajja
Viimädsel õks jo tunnikõsõl
Perämädsel jo pääväkesel
Miilde tulli sis naabrinaane
Paha tarka küll külänaane

Ärä kündü tält küsümähe
Ärä nõssi ma nõudõmahe
Küdsä mullõ sa leeväkene
Hüäst üväst kül pätsikene
Küll õks ma massa sino vaiva
Sino tüü jääi tennämäldä
Tõie naane mullõ pätsikõsõ
Ullil naasel tõie paari pätsi
Küündü minolt tä küsümähe
Ärä nässi jal nõudõmahe
Jauha omma kõik kallist lännü
Üväkese õks pall’o massma
Massa rohkõp sa poolõ võrra
Anna mullõ sa katõ võrra
Naksi naane ma mõttõlõma
Mõttõlõma jal võttõlõma
Osta leibä ma sjool kõrral
Hauka üvvä viil üle leti
Võtai sinolt ma vahtsõl kõrral
Tahai leibä ma tõõsõl kõrral
Nakka esi ma küdsämähe
Leeväpätsi ma kergütämä

Olli ulli ma naasekene
Olli laiska ma tütärlatsi
Mõistas küüssü ma vanaimält
Näes küüssü ma meheimält
Kuis leibä kül küdsetässe
Kost õks leevä saa pujakõista
Otsõ vällä sis targa paprõ
Säie silmi ma puutõrihe
Saie säältä ma tarkusi
Kaie säältä ma kavaluisi
Naksi ot’sma ma jahukõista
Naksi kaema ma üväkõista
Saie jauha ma naabriküläst
Maa targalt kül talopujalt
Virga jauha tõi viil vinnemaalta
Loovka jauha sai Lätimaalta
Rehejauha kanni Karjalasta
Panni puja ma kasumahe
Juurõtusõ panni juuskõmahe
Kaie tarku viil raamatida
Pal’lo paprit ma vällä otsõ
Muudsa üvva om mano panda
Leevämaiku õks makõst muuta

Ära miilde sis mul halgahtugi
Ärä naasel mul päähhä karas
Ooh hüvvä kül Evarita
Mi tarka õks talopoiga
Mullõ miissi tä kül kõnõligi
Ütevoori tä ärä ütel
Vanaimä mul külänaane
Kasagu õks tuu Emmikene
Ku tä vanast õks leibä küdsi
sisse visas tä kurõmarju
hulka säie tä liivapuumarju
naksi naane ma sis mõttõlõma
mõttõlõma ni võttõlõma
proomi tetä ma sedä muudu
mano märki viil tõistmuudu
miilde tull’ uma mul esäkene
kallis millde tull’ tätäkene
ku õks latsõst ma haigõ olli
köhäkõista ma kannahtõlli
palaviku ma kuumõhtõli
ärä joosi tä sis apteeka
lätsi targa tä rohopuuti
mullõ tõie säält kadajamarju
mano võtsõ aniisitsilku
tuul rohol oll’ hüä maiku
latsõlõ oll’ õks meeleline
latsi ruttu ma sis tervest saie
paaril pääväl ma ärä praav’u
sängüst virka ma püstu kargsi
esäle teie kumarusõ

No om rohi mul leevä seeh
Targa’ haina’ omma kohetusõh
Mesimakõ om miikene
Hää hapnõ omma kurõmar’a
Sinnä mano aniisisiimne
Pealekauba omma liivamar’a
Kukkipal’lo viil kadajamar’a
Sööge, sööge no tervehenä
Maitskõ maitskõ ja maigutõlgõ
No om hää mul leeväkene
Mesimakus om üväkene
Esi olõ tarka no tiidmähe
Paha tarka olõ külänaane
Esi kasta ma uma leevä
Esi küdsä ma üväkese

Ütele poolõ…

Kuismuudu ma ütelepoolõ 6 kilo sõira keedi.
Võti kolmõlidsõ paa ja panni põh’a kül’mä vett täüs, vali umalehmä piimä pääle, nii õt tsuut üle poolõ paa olõsi ja panni kuuma plaadi pääle. Kääni praadiaho vallalõ. Võti puul killo piparkoogi kohetust ja rullõ võiupaprõ pääl nii poolõ sentimeetri paksusõst. Panni umalehmä kohopiimä kiimäminekil piimä sisse, nii õt pada täüs sai. Kääni pliidi kinni. Lätsi otsõ külmäst kapist võiu, poodikohopiimä ja munaq arq. Kääni paah kohopiimäl tõõsõ poolõ. Nõsti paa kõrvalõ ja suladi eelätsest sõirateost alalõ jäänü kolmandiku paki võidu väikoh kausih. Nõsti piimä tagasi, nõsti piparkoogikohetusõ üteh võiupaprõga küdsämisõ plaadi pääle ja määre päält võiuga kokko. Panni kats supiluidsa täüt umamehiläste mett sinnäsamma kaussi, koh võidu suladi. Nõsti piimä kõrvalõ, kääni pliidi vallalõ. Suladi mii pehmebäst. Kääni pliidi kinni, nõsti sõirapaa plaadi pääle. Määre mii piparkoogi kohetusõ pääle. Nõsti kohetusõ üteh plaadiga praadiahjo. Otsõ sõgla ja poti, vali kohopiimä sõgla pääle. Panni paa likko. Võti vahtsõ paa, panni vett põhja ja piimä pääle ni kiimä. Võti puul pakki juubeli tordipulbrit ja segäsi tsilga viiga kohetusõst valahudi õlli mano. Võti 5 väikokõist Saptja-aia ubinat ja puhasti ni jupõndi ar. Võti ahoplaadi vällä ni vali juubelitordi kohetusõ piparkoogikohetusõlõ pääle, nõsti praadiahjo tagasi. Vali umalehmä kohopiimä patta piimä mano. Kääni pliidi kinni. Võti tuusama juubelitordikohetusõ kausi ja panni sinna sisse 3 poodikohopiimä, 3 munna ni valahudi tsukrit. Segäsi ar. Valahudi mano udmurdi palsamat Legenda. Segäsi ar. Valahudi mano juubelitordi pulbrit, segäsi ar. Kääni kohopiimäl tõõsõ poolõ. Võti praadiahost panni vällä, panni ubinaq pääle ja puistsi juubelitordi pulbriga üle. Otsõ pooligut kuionuisi kurõmarju pakki takah. Löüdse üles, vali kats väikot peotäüt poodikohopiimä sisse, segäsi ar. Mõsi paa ar. Otsõ pooligu palohvkasahvti purgi külmäst kapist ar. Nõsti kohopiimäpaa kõrvalõ. Võti küdsämisplaadi ahost, panni palohvkasahvti pääle, nõsti tagasi. Panni puhta paa põhja paki võidu sulama. Vali sõgla päält kohopiimä tõistõ anomahe, vali vahtsõ kohopiimä sõgla pääle. Panni paa likko. Otsõ küümneq vällä. Tõi sõiravormiq sahvrist üles. Võti panni praadiahost, vali poodikohopiimä pääle, kääni praadiaho kuumusõ väikobast. Panni võiu paaga kuuma plaadi pääle ja vali kohopiimä pääle. Kuumudi. Pessi munaq sisse. Kuumudi ni segäsi. Vali küümneq sisse, segäsi, panni suula. Pessi, pessi, pessi – hüäle- ja kuralõ poolõ. Nõsti lavva pääle. Mõsi paa ar, panni vahtsõ piimä viiga patta kiimä. Naksi sõiru vormõ pite jaotamma kaalu perrä – 50, 75 ja 150 grammilitsi, üts kolmõsaalinõ kah. Vaihtõpääl panni kohopiimä piimä sisse. Ku sõirapada tühi, panni tuu likko. Hõiksi imä alla, õt tä sõiraq ar külmä veesi – lavvapääl ruumipuudus. Kääni kohopiimäl tõõsõ poolõ. Võti kolq munna ja kolq supiluidsa täüt tsukrit – pessi massinaga vatulõ. Panni kolq supiluidsa täüt jauha mano, segäsi läbi. Võti ahost piiragu, vali munajahu segu sinnä pääle ja ahjo tagasi. Mõsi paa ar. Panni võiu sulama. Otsõ mooniseemneq vällä. Vali sõgla päält kohopiimä võiu pääle. Kuumudi kohopiimä võiu seeh. Segäsi ümbre. Pessi munaq sisse. Segäsi ümbre. Valahudi mooniseemneq sisse, segäsi. Panni soola sisse, naksi pessmä – hüäle- ni kuralõ poolõ. Valmist sai. Nõsti piiragu ahost vällä. Kääni praadiaho kinni. Naksi sõiru vormõ pandma ja kaalma. Jal õks 50, 75 ja 150 grammidsõ, 250-linõ sai kah. Mõsi paa ar. Hõiksi imä piirakut süümä. Panni 4 150-list sõira külmkappi selle, õt vormipuudus tull’. Panni jal piimä puhta paaga kiimä. Seen’ sõi piirakut ja mõsi pata. Vali kohopiimä piimä sisse, otsõ jalki küümneq vällä. Kääni kohopiimäl tõõsõ poolõ. Otsõ väikoba paa, panni sinnä ka piimä kiimä. Vali kohopiimä sõgla pääle. Mõsi kats pata ar. Ütega panni võiu sulama. Vali perä kohopiimä patta. Naksi tõõsõ paa seeh sõira kokko pessmä. Kääni vaihtõpääl tõõsõl kohopiimäl tõist külge. Jaodi jal kaalu ni vormõ pite sõira lakja. Panni paa likko. Vali väikost paast kohopiimä sõgla pääle. Mõsi pata. Panni võiu sulama. Pessi üte sõira viil kokko – küümnilda, mooniseemnilda – niisamata hää puhta maiguga sõirakõsõ. Jaodi vormõ pite. Sai viil 4 150-list. Pääle tuu tulli sõirakiitmisõ juttu kirotama. Imä mõsk senimaani anomit ja küüki… A ütelepoolõ sai üle 6 kilo sõira valmist – kõõst kuus tunni lätski.

Pliinile

Pliinisüümist Petsere poolõ pääl ma ei mälehtä. Vai kost ma saigi mälehtä – kiä tuu suurõ suvõ aigu ahjo kütse :) A pliiniravva olliq vanaimäl kohki olõmah külh. Pliine opas minno süümä Hõrna Aare, kohetust tehemä ja küdsämä Hõrna Anne ja Linnupuu Anne. Pliinikohetus tetäs Mokornulgah nisujauhast – pärmiga pant õnnõ sääntse paksõba pannkoogitaigna minemä ni lasõt täl tunni paar-kolq kävvu. Las lätt tsuut hapnõma. Pliine tegemisõ jaost piat olõma viil pliiniraud, pliinikäpp ja poolõ pääle küttünü ahi. Kuuma pliiniravva määrit soolaliha rasvadsõ veerekesega kokko nitsipsat kohetusõ pääle. Küdsetäs õnnõ ütelt puult. Ku pliin val’ms, hiidät tä taldrigu pääle ja määrit päält võiuga kokko, sis panõt järgmädse küdsämä – nii saa pliini virnakõnõ. Pliine süvväs nii makõga ku sooladsõga. A Hõrna Aare süü nii – pand pliini taldrigu pääle ja võiu keskpaika – tõõsõ pliini sinnä pääle – sis kaksas veerekese ja hämmäs võiu sisse ni süü ar. Niisamata võit katõ pliini vaihõlõ kas sauliha hämmätüst vai sahvti vai ka päälüst panda. Kinkõlõ kui meelüs.

Ku ma edimäst vuuri Buranovo maamakõisi man kos’tmah käve, sis tull’ sääne kodonõ tunnõh pääle – tei tarõ ussõ vallalõ, hüvväkätt oll’ söögilaud laaditõt, a kurra kätt oll’ suur ahi – aho iih askõldiq rõivih naaseq pangitäüs oll’ kohetust tettü – pliine küdsiq, noh :)

Lihtsalt hää…

Mi armas kokk tege süüki lauluga, selle mi maja söögiq nii hääq ommaki. A no johtu ma lugõma Kalju Paldise säänest arvamist:”Pideva tootmise puhul ei ole enam oluline, kas see toodetu omab energeetilist väärtust ja energiavormi. Ju siis see on praeguse inimkonna õppetund, et vaadata, kas tehniline, keemiline mateeria on jätkusuutlik ja kasulik inimese jaoks. Ju siis seda on kuskil teadvussfäärides vaja katsena, et seda protsessi läbi viia. Selline tehniline loomine tekib siis, kui inimene ei kuula enam oma südame häält. Sellist toitu peame tihti tarbima viis korda rohkem, et saada kätte elusat energiainfot, milles on olemas alginfo. Algenergia on kindlasti metsataimedes, looduses vabalt kasvavates taimedes, ja kindlasti ka nende inimeste poolt loodud toitudes, kes teevad oma tööd suure andumusega. Hingestatud protsess toidu loomise juures on oluline – harmoonia, toiduga vestlemine.”